Minu ehteid võib liigitada „aeglase moe” disainiks, need on inimesele, kes väärtustab ajatut, aga elab hetkes ja on kohal. Ajatud ideed ja väärikas materjal kaalub üles kõik mööduvad trendid. Ehted pole pelgalt aksessuaarid, vaid on identiteedi kontsentraadid. Minu autoriehtes ehtes on alati peidetud sõnum, väike kiiks või nali, midagi, mida teab ja näeb vaid ehte kandja. Me vajame vähem asju ning pigem tähendustega asju.
Pärast Eesti Kunstiakadeemia magistriõpingutes läbitud õpetajakoolitust läksin tööle Vanalinna Hariduskolleegiumi metalliringi juhendajaks ja olen seal tööl siiani. 10 aastat tagasi hakkasin tegema õhtuseid hobikursusi ka täiskasvanutele. Praeguseks on sellest välja kasvanud metalliklubi, kus kord nädalas kogunevad metallihuvilised, kes minu juhendamisel ehteid teevad. Minu jaoks on see väga huvitav formaat teha koostööd inimestega, kelle päevatöö ei ole kuidagi kunstiga seotud.
Teen kaastööd Eesti Juveelibrändile Lummus. Koos Birgit Skolimowski ja Gvido Valickisega töötame koos autorite kollektiivina. Lummus on Eestis tööstuslikult toodetud isikupärane disainehete bränd, mis sisaldab erinevaid, Eestist inspireeritud kollektsioone. Teen ehteid VARKKI rõivakollektsiooni juurde.
Mõned minu suurematest töödest on Maiasmoka kohviku vaateratas ja Peterburi Jaani kiriku tseremoniaalne rist. Aastast 2009 olen teinud Kuldmikrofoni auhindu, mis on inspireeritud ajaloolistest mikrofonidest. Viimased isikunäitused on „Mänguväljad” ja „Möbiuse Polügoon”.